MILLISED SEKTORID ON TÄNA KÕIGE ENAM HÄDAS?
Ettevõtete peamised probleemid:
- Likviidsusprobleemid (laenukohustused, arvelduskrediit)
- Töötajate koju jäämine (sh kes maksab), eriti, kus kaugtöö pole võimalik
- Sundpuhkus (vs koondamine vs osaline töökoormus)
- Toetatud projektides paindumatud lahendused (probleemid võivad ilmneda hiljem, EL reeglid)
- Negatiivne mõju nõudlusele on juba tuntav laial skaalal.
KUIDAS RIIK AITAB ETTEVÕTETEL KRIISIGA TOIME TULLA?
Valitsus võttis neljapäeval vastu lühiajalise meetmete paketi. Riigi vahendid suunatakse ettevõtete toetamiseks KredExi ja Maaelu Edendamise SA kaudu. Pakett sisaldab ka Eesti Töötukassa tööturu toetust, haigushüvitisi, maksualaseid soodustusi ning võimaldab maksuvõla ajatamist 18 kuuks, kogumispensioni II samba sissemakse ajutist peatamist ning ka ärajäetud ürituste otseste kulude osalist kompenseerimist.
- Loe SA KredEx’i täiendavate teenuste kohta siit: https://kredex.ee/et/koroona
- Eesti Töötukassa pakutav tööturuteenus vähenenud töötasu toetamiseks – summas 250 miljonit eurot, järgmistel tingimustel:
- toetust saab iga kvalifitseeruv tööandja kasutada kahe kuu osas perioodil märts kuni mai 2020. a,
- toetust makstakse iga toetust vajava töötaja kohta ühes kuus kuni 1000 eurot brutosummana,
- toetust makstakse arvestusega üldjuhul 70% töötaja eelmise 12 kuu brutopalgast, millele lisandub tööandja poolt töötajale makstav töötasu vähemalt 150 eurot brutosummana. Eesti Töötukassa ja tööandja tasuvad töötasult ja toetuselt kõik tööjõumaksud.
- Märtsist maini hüvitab riik töötaja esimesed kolm haiguspäeva kõikide töövõimetuslehtede osas.
- Maaettevõtted saavad pöörduda Maaelu Edendamise Sihtasutuse poole käenduse (kuni 50 miljonit eurot), käibelaenu (kuni 100 miljonit eurot) või maakapitali (kuni 50 miljonit eurot) saamiseks.
- Füüsilisest isikust ettevõtjatele viiakse sisse avansilise sotsiaalmaksu abimeede.
- Kogumispensioni II samba sissemaksed ajutiselt peatatakse.
- Riik kompenseerib märtsis-aprillis toimuma pidanud, kuid COVID-19 tõttu ära jäänud kultuuri- ja spordiürituste otseste kulude osa kuni 3 miljoni euro ulatuses.
KUI PALJU SURUTISEST VÄLJATULEK MAKSAB?
Summadest on vara rääkida. Lisaks eelarvele ja EL-i toetustele on valitsusel võimalus ka laenu võtta, et surutisele tugevamini vastu seista. Ehk lähtuksime põhimõttest – raskel ajal tuleb laenata. Keerulisi asjaolusid arvestades ei peaks me tabuks ka suuremat riigieelarve miinust kui seni. Oluliste investeeringute tegemiseks tuleks liberaliseerida ka EL-i eelarvereegleid, seda eriti Eesti-sugustele riikidele, kelle eelarvedistsipliin on siiani väga hea olnud.
MIDA PANGAD TEHA PLAANIVAD JA KUIDAS AITAVAD HÄDAS OLEVAID ETTEVÕTTEID?
Ka pankade huvi on keerulisest ajast võimalikult valutult välja tulla. Oleme pankadega suhelnud ja seni on nad olnud nõus klientidele vastu tulema.
KUIDAS LAHENDAB RIIK OLUKORRA, KUI ETTEVÕTTEL EI OLE VÕIMALIK TÖÖTAJATELE PALKA MAKSTA?
Töötukassa nõukogu jõudis kolmapäeva õhtul kokkuleppele, et raskustes ettevõtetes koondamise vältimiseks plaanib töötukassa hüvitada kahe kuu jooksul 70 protsenti palgast.
Plaani kohaselt hüvitatakse ettevõtetele, kelle käive ja tulud on järsult langenud ning kelle töötajatele ei ole tööd anda, perioodil märtsist maikuuni kahe kuu ulatuses 70 protsenti töötajate brutosissetulekust. Ettevõtted peavad hüvitise maksmises ka ise osalema.
Hüvitise saamiseks peab ettevõte täitma kolme tingimust:
- Ettevõtte käive peab olema langenud vähemalt 30 protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.
- Ettevõttel ei ole vähemalt 30 protsendile töötajatest tööd anda.
- Töötajate palka on vähemalt 30 protsenti langetatud.
Taotlusi saab esitada tööandja, kuid oluline on tähele panna, et märtsis veel taotlusi vastu ei võeta. Hüvitatakse aga juba ka märtsi eest.
Meede kehtib tagasiulatuvalt alates 1. märtsist 31. maini, ent kompensatsiooni saab taotleda kuni kahe kuu töötasu ulatuses tööandja valitud perioodi eest selle kolme kuu sees. Seega on hõlmatud ka need töötajad, kes alates 1. märtsist on saanud juba koondamisteate.
RÄÄGITAKSE, ET RIIK PLAANIB ETTEVÕTTEID TOETADA KA PIKAAJALISE ABIPAKETI KAUDU. MIDA SEE ENDAST TÄPSET KUJUTAB
Pikaajaline abipaketi eesmärk saab olema tänasest turušokist kiirem taastumine. See on plaanis ellu viia siis, kui lühiajaline pakett on saanud ettevõtjatele kättesaadavaks.
EESTI KEHTESTAS PIIRIKONTROLL. KUIDAS SEE MÕJUB KAUBANDUSELE?
Riigipiiri ületades peab arvestama pikemate järjekordadega. Riiki võib siseneda või seda läbida rahvusvahelist kaubavedu teostav transport ning elutähtsat teenust osutavad inimesed, näiteks tervishoiutöötajad eeldusel, et neil puuduvad haigussümptomid.
Eesti riiki tohivad transiitkoridorina läbida ka välismaalased, et jõuda oma koduriiki, juhul kui neil ei ole viirussümptomeid. Neile 14-päevane isolatsiooninõue ei rakendu tingimusel, et riiki läbitakse sel eesmärgil viivitamata.
KOLMAPÄEVAL ARUTAS TÖÖTUKASSA NÕUKOGU ABINÕUSID, ET ÄRA HOIDA SUUREMAHULINE KOONDAMINE RASKUSTESSE SATTUNUD ETTEVÕTETES. MILLES KOKKULEPPELE JÕUTI?
Töötukassa plaanib hüvitada raskustesse sattunud ettevõtete töötajatele kahe kuu jooksul 70 protsenti palgast. Plaani kohaselt hüvitatakse ettevõtetele, kelle käive ja tulud on järsult langenud ning kelle töötajatele ei ole tööd anda, perioodil märtsist maikuuni kahe kuu ulatuses 70 protsenti töötajate brutosissetulekust. Ettevõtted peavad hüvitise maksmises ka ise osalema.
Toetust saavad tööandjad, kes vastavad kahele kriteeriumile kolmest – kulud langenud vähemalt 30%, tööd pole anda viiruse leviku tagajärjel, töötajate palka on vähendatud. Üle 1000 euro toeust ühele töötajale ei maksta, palgahüvitise arvestuse aluseks on tema eelmise aasta keskmine brutopalk. Tööandja peab lisaks maksma vähemalt 150 eurot. Meetme kestus on mätrs, aprill, mai.