Riigi kriisiaegsete meetmete kohta märkis Luman, et kindlasti ei ole kõik raskustesse sattunud ettevõtted need, kes on sattunud raskustesse koroonakriisi tõttu. “On ka neid, kes olid raskustes juba enne. Kui valitsus kedagi abistab, siis ta peab vaatama, ega ei ole enne juba olnud mingeid (ettevõtetes tehtud) valeotsuseid, et ei ole satutud raskustesse muudel põhjustel kui koroonakriis,” ütles Luman.

Lumani sõnul tulevad ettevõtted kriisist läbi kindlasti efektiivsematena, kui nad olid enne kriisi, kuid tõhusamaks pürgimist võiks riik ka ise stimuleerida, mida laene välja jagades kindlasti ei tehta.

“Kui riik tahaks midagi kiirelt teha, siis ma vähendaks oluliselt Kredexi otselaenude mahtu ja tõstaks selle arvelt Kredexi käenduste ja garantiide mahtu. /…/ Kredex saaks oluliselt suuremas mahus Eesti ettevõtete probleemseid laene toetada, et pangad ei kutsuks neid laene tagasi, et ettevõtted saaksid end restruktureerida, muuta end efektiivsemaks, et suudaks neid laene teenendada,” lausus Luman, ning lisas, et riik peab endale aru andma, et kõik väljajagatavad laenud 100 protsenti tagasi ei tule.

“Kui oleks garantii, et tulevad 100 protsenti tagasi, siis võiksid selle tööga tegelda pangad, kus rahapuudust täna otseselt pole,” märkis Luman.

Lumani sõnul on liiga optimistlikud need, kes loodavad kriisi kadumist sügiseks.

“Inimeste käitumisharjumused on väga oluliselt muutunud, inimeste liikumine on piiratud, kaupade liikumine on piiratud, tarbimine on vähenenud – vaatame kütusemüügi, automüügi numbreid. Inimeste kindlus on niivõrd palju langenud. Eeldada, et see kriis läheb üle ja sügiseks on kõik korras, on täiesti vale,” ütles Luman.

Ükski riik majanduse kantavat kahju kinni ei suuda maksta, märkis ta.

Loe lisaks SIIT