PRFoodsi juht Indrek Kasela: Saaremaa vajab kindlasti lisatoetust

FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl


Kõige kriitilisem on tagada praegu tööjõu olemasolu, et ettevõtted püsiksid.

 
Kuidas kriisi esimesed nädalad on PRFoodsi ja Vetteli kalatööstuse jaoks möödunud?

Väga töiselt. Tööd on palju rohkem kui tavaliselt, sest palju asju on vaja ümber korraldada. Ma ütleks, et Vettel oli ja on üks paremini valmistunud tehaseid kriisiga toimetulekuks – olime varustanud end aegsasti nii tooraine kui ka isikukaitsevahenditega.

Juba enne eriolukorra kehtestamist ja puhangu jõudmist Eestisse olime oma tehastes kehtestanud täiendavad nõuded: kes võib käia tehases, kuidas ruumid tsoneeritakse. Sama lugu on ka meie teistes tehastes Šotimaal ja Soomes. Tegelikult on kõrgendatud hügieeninõuded meile igapäevane teema.
Minagi ei saa tavaolukorras tootmisesse minna ilma kombinesooni, kilesusside ja näomaskita. Eriolukorras ei saa tehasesse ükski inimene, kes pole tootmisega seotud.

Saime esimestel päevadel oma vahenditega aidata ka Kuressaare haiglat ja perearste.

Haiguslehele jäänud töötajatest pole vist teiegi pääsenud?

Peame haiguslehel olevate töötajatega sidet ja hoolitseme, et neil oleks kodus kõik olemas. Tööle tulles ja lahkudes peavad töötajad kandma isikukaitsevahendeid. Töötajate hoidmine ongi praegu kõige tähtsam ja kriitilisem.

Saime peaministrilt loa, et toiduainetetööstuse inimesi saab koroonaviiruse osas testida lihtsustatud korras. Nemad on samasugused eesliini “võitlejad” nagu politsei või meedikud – toit peab inimeste lauale jõudma. Me oleme õnnelik ettevõte, sest meie kanged ja külma närviga saare naised ja mehed juhivad tehast olukorras, kus meist keegi pole olnud. Tootmine käib ja kaubad liiguvad. Vetteli juht Dagni Viskus on teinud oma inimestega imetegusid. Oleme juba valmis ka uueks kalakasvatuse hooajaks Saaremaal. Aprillis-mais lähevad kalad vette.

Olen ise toiduainetetööstuse liidu kriisikomisjonis, hea on näha, kuidas kõik Saaremaa toiduainetööstused tegutsevad. Eesti ei saa ilma Saaremaa liha-, leiva-, kala- ja piima- ega ka teiste tööstusteta hakkama.

Millisena hetkel tulevik paistab?

Toitu vajatakse igal ajal. Ära on kukkunud majutus-toitlustussektori kliendid, nagu näiteks Tallink. Samas kaupluste käive kasvab ja näeme, et kasv on püsiv. Õnneks on praegu kala hind väga madal, kuna seda ei saa niisama lihtsalt lennukitega üle maailma transportida. Eesti tarbijale on see hea uudis, et lõhe kilo maksab varsti sama palju kui loomaliha. Tervislik toit on immuunsuse hoidmisel vajalik ja kala seda on. Tulemas on lihavõtted, mis on meile traditsiooniliselt olnud kõrghooaeg. Tellimusi on suuremas mahus Soome suunal.

Kaugem tulevik sõltub sellest, millal maailm uuesti käima saab: kui üle ilma peavad inimesed kodus istuma ja tööl ei saa käia, siis ei aita ükski riigipoolne rahapuistamine. Ei tohi unustada, et praegu poliitikute poolt jagatav raha on meie kõigi raha ja meie kõigi tuleviku arvelt. Inimesed ja ettevõtted hakkavad hoolsamalt oma kulutusi jälgima.

Kas riigi pakutavad toetusmeetmed on piisavad?

Seda, kas need on piisavad, näeme siis, kui need toetusmeetmed on kätte saadud. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on teinud väga head tööd pakettide ettevalmistamisel.
Kindlasti oleks mõistlik panna praegu pangad oma raha ootele: olgu selleks eluasemelaen või muu ning garanteerida, et aprilli alguseks oleks palgaraha olemas. Iga päev loeb. Kõige kriitilisem on tagada praegu tööjõu olemasolu, et ettevõtted püsiksid. Loodus ei oota, kui on vaja kala kasvatada või kartuleid panna, sügisel on seda juba hilja teha.
Tähtis on ka piiride avanemine. Praegu on kogu maailm nagu vangis.

Mõnigi kohalik ettevõtja on just Saaremaale nõudnud erimeetmeid abipakettide osas. Kas olete sama meelt ja millised need meetmed võiksid olla?

Saaremaa vajab kindlasti lisatoetust, arvestades, et kogu turismihooaeg on ilmselt vastu taevast lennanud. Samuti peaks riik mõtlema eesliini töötajate täiendavale palgakompensatsioonile – nii meedikute, politsei kui ka toiduainetetööstuste peale. Me oleme otsustanud, et tootmisega seotud inimeste palku me kindlasti ei puutu. Samas paljudel ettevõtetel pole seda võimalust: nõudlust pole, on vaja palkasid vähendada ja inimesi koondada.

Kas saarel kohapeal on suures pildis kriisiga hakkama saadud? Seda nii haigla, vallavalitsuse kui ka kogukonna tasandil.

Kuressaare haigla ja kohalik omavalitsus on olnud eeskujuks kogu Eestile. Olen nende tööd näinud lähedalt ja võin öelda, et Saaremaal on nii haigla kui ka valla juhtidega vedanud.

Nüüd on ka riigiaparaat oma suhtumist muutnud ning tulnud saarele täie jõuga appi. Alguses oli natuke pusimist, et terviseametile ja teistele selgeks teha, et Saaremaal tehtu on õige.
Rohkem on hakatud  ka teadlasi kuulama: viirusest saab jagu ikka teadusega, mitte riigi lukku keeramisega.
Mul on väga hea meel, et minister Kiik tuli ise kohale olukorraga tutvuma. Peaminister oleks võinud oma kopteri nina ka korraks Saaremaa suunas keerata. Piire on lihtne kinni panna, nüüd tuleb mõelda, kuidas saar uuesti lahti saada.
Kahjuks tundub, et mitte kõik saarlased ei ole võtnud haigla- ja vallajuhtide soovitusi tõsiselt – Tallinn on võrreldes Kuressaarega täiesti välja surnud. Olge Saaremaa imelises looduses ja oma koduaias, aga mitte kaubanduskeskustes! Õnneks on aiahooaeg tulemas, seega püsivad paljud oma aias “karantiinis”.

Saaremaa on ka esimesi, kes sellest viirusest jagu saab, oleme muust Eestist haiguse levikuga ju ees. Koroona pole maailma lõpp. Saaremaa on oma ajaloos ikka palju hullemaid asju näinud.

Loe lisaks SIIT

Ettevõtete Kriisiabikeskus
info@kriisiabkieskus.ee
www.kriisiabikeskus.ee

 

UUDISED & ARTIKLID

Soovid meid toetada?

Kui oled TELIA võrgus, siis saad meile teha toetuskõne telefonil 900 70 23.
Helistades sellele numbrile toetad meie tegevust 5 euroga.

Tee palun Sulle sobivas suurses ülekanne meie kontole LHV pangas
EE397700771004734517
Selgitusse märgi "Toetan eesti ettevõtjate kriisiabi"
Saaja: MTÜ Eesti Ettevõtete Kriisiabi

TÄNAME!