Tööinspektsiooni nõustamistelefonile helistanute arv kasvas märtsi lõpus ja aprilli alguses ligikaudu seitse korda. Ameti juristidel oli raskusi kõigile vastamisega, kuid nüüd on sinna rohkem tööjõudu suunatud, samuti on helistajaid vähem. Keskmiselt pöördub inspektsiooni poole 300 inimest päevas.

Peamised küsimused on seotud töötukassa makstava töötasu hüvitise ja ka töötasu vähendamisega, ütles tööinspektsiooni nõustamisjurist Leonid Siniavski. Uuritakse hüvitise maksmise eelduste kohta ja millal võib tööandja palka ühepoolselt vähendada. Kuna see on ka üks kriteerium töötukassa hüvitise jaoks, siis päritakse, kuidas seda korrektselt vormistada ja millised on tähtajad.

“Siin peab ütlema, et tööandjad eksisid väga palju nende tähtaegade vastu,” ütles Siniavski.

Mõnel juhul küsisid ettevõtjad inspektsioonilt tähtaegade kohta, aga enamasti uurisid töötajad, mida on tööandja teinud valesti, miks on niimoodi läinud ja millised on nende õigused.

Uued paragrahvid

HUGO.legal õigusabiplatvormi jurist Katrin Martis ütleb, et nende poole pöörduvad inimesed nüüd küsimustes, mille olemasolust nad seaduses enne teadlikudki polnud, nagu töötasu vähendamise asjaolud.

Töölepingu ülesütlemise küsimustes on esitatud 130 õigusabipalvet. Ka koondamisõiguste ja sellega kaasneva hüvitise kohta on küsimusi palju.

Martis ütleb, et näeb palju olukordi, kus tööandjad otsivad alatuid võimalusi töötajast vabanemiseks. Katseajal töötaja puhul kasutatakse võimalust katseaega mitte pikendada, ent pikaajaliste, stabiilsete töötajate puhul hakatakse korraga otsima või leiutama põhjuseid, mida polegi, et mingit süütegu inimesele kaela määrida.

“Inimeste õiglustunne saab väga riivatud,” tõdeb ta. “Inimesi sunnitakse kirjutama avaldusi omal soovil. Nõrgemad annavad järele ja kirjutavadki alla. See pole õige.”

Ta rõhutab, et ainuüksi kanne töötamise registris – näiteks töölepingu lõpetatud poolte kokkuleppel – pole veel töösuhte lõpetamise dokument. Seda reguleerib ikka leping töövõtja ja tööandja vahel.

Ka lõpparve väljamaksmisega vassitakse, lükatakse oma kohustust erinevatel ettekäänetel muudkui edasi. Lisaks sunnitakse inimesi kirjutama palgata puhkuse avaldusi. Samas soovitab ta töötajatel pilli ka mitte liialt lõhki ajada.

“Kui see päästab inimesele töökoha, siis pole mõtet iga kord nõuda ja vaielda, ehk saavutavad pooled ikka mingi kokkuleppe,” soovitab ta. “Alati tasub mõelda, kas tasub tööandjaga vaielda või püüda midagi ikka heausksel kokkuleppel saada, või siis ei saa üldse midagi.” Eriti haavatavad on tema sõnul praegu väikesed tööandjad.

“Olen kindel, et see praegune olukord teeb ikka päris suure puhastuse tööturul,” ütleb Martis.