Mitusada eestimaist treenerit võib jääda töötuks

Foto: Pixabay

Et Eesti spordiklubide tulud on pärast eriolukorra välja kuulutamist täielikult peatunud, võivad Eestis lähiajal töötuks jääda sajad treenerid. Töötukassa hüvitist neil inimestel esialgu loota ei ole.

MyFitness Eesti tegevjuht Tiina Otsa selgitas ERR-ile, et Eestis töötab ainuüksi nende klubides 305 treenerit, kelle palkade hüvitamist pole klubidel töötukassalt õigust ja alust küsida. Töölepingute lõpetamisega tehti algust juba kolmapäeval, kui lõpetati töölepingud 39 klienditeenindajaga.

“Ootame väga, et riik ütleks ka midagi meie kohta, sest siiamaani on kõik abipaketid kas riigi ja linna enda hüvitiseks,” lisas Otsa, lisades, et käsunduslepingu või teenuslepingu alusel töötavate inimeste kohta pole informatsiooni valitsuselt tulnud.

Otsa toonitas, professionaalsed treenerid on eriala õppinud mitmeid aastaid enne kui ka nad treeneritööd tegema hakata saavad ning sarnaselt teistele ametitele ei ole lihtne inimesel hakata algusest peale uues kohas.

“Kui meil ei ole tulu ja neile tööd pakkuda, siis pole neil ka midagi teha. Ei ole nii, et treener läheb nüüd lihttööle, nad on ikkagi kaua õppinud, et professionaaliks saada,” lõpetas Otsa.

Spordiklubi 24-7 Fitness juhataja Andrus Murumets ütles ERR-ile, et spordiklubi on treenerite töölepingud juba lõpetanud. Ta lisas, et kuna paljud treenerid töötavad spordiklubis teise või isegi kolmanda töökohana, on neil lootust saada hüvitist oma peamiselt tööandjalt.

Spordiklubi Impuls juhatuse liige Kaspar Engelbrecht ning Golden Club fitnessklubi juhataja Karin Kaleta ütlesid ERR-ile, et kummaski klubis praeguse seisuga lepinguid veel lõpetatud ei ole. Spordiklubis Impuls on käsunduslepingul tööl 35 treenerit ning Golden Club on tööandja 40 treenerile.

“Meie jaoks on otsus ootel ja kui järgmise nädala keskpaiguks selgust ei tule, peame hakkama neid käsunduslepinguid ka lõpetama,” lisas Engelbrecht.

Läänemets: abimeetmeteta jäävad kuni 20 000 lepingulist töötajat

Riigikogu liige Lauri Läänemets hindas 26. märtsil pressiteates, et Eestis on ligi 20 tuhat inimest, keda praegused kriisiabimeetmed ei aita.

Riigile on pikalt teada olnud, et töövõtu- või käsunduslepingute alusel töötavad inimesed on seoses töö paindliku iseloomuga kasutanud seaduses ettenähtud töövormi ning maksnud makse, lisades, et riik ei tohiks neid inimesi ära unustada, sest sissetuleku peatumine ei ole nende süü, lisas Läänemets.

“Pikka aega on riigile teada olnud, et üha enam inimesi töötab samaaegselt mitmes valdkonnas, neil on erinevad sissetulekuallikad ja nad kasutavad töö tegemiseks erinevaid vorme. Eriolukorra kehtestamisega on riik enamikelt neilt inimestelt võtnud võimaluse tööd teha,” ütles Läänemets.

Ettevõtete Kriisiabikeskus
info@kriisiabkieskus.ee
www.kriisiabikeskus.ee