Lepik: riik peab kiiresti laenama 7-10 miljardit

Räägitud on 4-6 miljardi euro laenamisest, aga tegelik vajalik summa aasta jooksul on Eesti jaoks pigem 10 miljardit. Eesti peaks suurema laenu kohe ära võtma ning intressid fikseerima tänaste tasemete juures, kirjutab majandusekspert Kristjan Lepik veebiväljaandes Levila.

Majandusekspert Kristjan Lepik. Foto: Tiina-Liina Uudam

EEKRI läbiviidud uuring kinnitab, et suur osa Eesti ettevõtteid on sattunud majadusraskustesse. 63% küsitlusele vastanuist prognoosib tegevuse peatumist vähemalt 2 kuuks. Üle 50% vastajatest planeerivad koondamisi.

Peamised väited Kristjan Lepiku artiklist:

1. Majandusest kaob neljandik

Löök Eesti majandusele saab olema enneolematu. Kuna ka teiste riikide nõudlus väheneb, siis pihta saavad kõik valdkonnad. Tõenäoliselt kaob lähikvartalitega veerand majandusest.

2. Riik peab suutma katta languse

Järgmine samm peaks siin olema see, et selle erakordse sündmuse tõttu majanduse kaitsmiseks peab riik suutma võtta seisukoha, et me kaitseme igat ettevõtet ja kaitseme igat töökohta. Me ei lase kellelgi kriisi tõttu põhja minna. Esimesed toetusmeetmed on tulnud, kuid vaja on rohkem.

3. Riiklikud meetmed peavad olema targad

Riik on pidanud seni reageerima väga kiiresti ja seetõttu on analüüs otsuste taga olnud õhuke. Kuid siit edasi minnes peab riik suutma analüüsi otsuste taga tõsta. Sest kui esimene tööturu meede toetas kõiki sektoreid võrdselt, siis nüüd on vaja leida erisusi. Turismi, kaubandust, restorane, ehitust – neid kõiki on vaja toetada valdkonnapõhiselt. Ühe kirvega neid kõiki ei saa lüüa.

Eesti suur eelis on see, et seni on meie riiklik võlatase väga madal, paljudel riikidel on suur probleem selles, et võlatase on juba kõrge. Kui räägitud on 4-6 miljardi euro laenamisest, siis tegelik vajalik summa aasta jooksul on Eesti jaoks pigem 10 miljardi euro juurde – mõistlik on kohe võtta sellega realistlik ootus.

5. Laenu on vaja võtta koheselt

Suure tõenäosusega näeme ülelaenanud Euroopa riikide suhtes sel aastal olulist pinge tõusu. Investorid ilmselt kaotavad kannatuse. Seega sügisel tuleb Euroopa Liidu tasandil tegeleda ilmselt Euroopa võlakriisi uue lainega ja riikide päästmisega ning siis on juba oluliselt raskem laenu saada. Teistmoodi hirm on toas. Seega peaks Eesti suurema laenu kohe ära võtma ning tõenäoliselt intressid fikseerima tänaste tasemete juures, ujuva intressiga laenu puhul lööb ilmselt peatselt intresside tõus.

Eesti Ettevõtete Kriisiabikeskus
info@kriisiabkieskus.ee
www.kriisiabikeskus.ee