Jüri Käo: suurim viga on loota, et saabunud majanduskriis on lühiajaline

Foto: Andras Kralla/Äripäev


Suurettevõtja Jüri Käo meelest on ettevõtjate praegu suurim viga loota, et saabunud majanduskriis on lühiajaline. Kes praegu ei kärbi, võib suvel olla täiesti käpuli.

Jüri Käo ütles täna Äripäeva raadiole antud intervjuus, et tema hinnangul ootab meie majandust ees terve aasta pikkune selge jõuline langus. “Kasv hakkab järgmise aasta algusest ja see kasv ei saa olema kiire. Seda ma ei oska arvatagi, millal me jõuame tagasi olukorda, kus me olime, et raha on igasuguste asjade jaoks,” arutles ta.

Mida ettevõtjad tegema peaksid?

Eks kriisi soovitused on ikka enam-vähem samad: kulud, kulud, kulud, ja palgakulud on reeglina ettevõtete kõige suuremad suuremad kulud, nii et et minu soovitus on küll väga ühene: tuleb reageerida järsult ja võimalikult suures mahus kulusid vähendada. Palgakulud on töötajatega läbirääkimise küsimus ja kindlasti neid vähendada tuleb.

Mina arvan küll, et see kriis tuleb sügav ja pikaajaline. Ei tasu loota, et eriolukord lõpeb ja siis majandus läheb tööle. Ühelgi juhul ei lähe. Kui me vaatame, mis Euroopas toimub, siis kuidas me saame selle Euroopa majanduse mootori üldse käima? Vähemalt mina arvan, et alla aasta ei juhtu siin mitte midagi.

Selles mõttes oli kummastav lugeda eile rahandusministeeriumi kevadprognoosi, ma ei tea, miks nad seda üldse avaldasid, kus nad prognoosivad kolmeprotsendilist majanduslangust, öeldes, et see on esialgne ja ei arvesta uusi tegureid. No sellist prognoosi ei tohi avaldada, see tekitab ettevõtetes lihtsalt segadust. Majanduslangus on kindlasti kahekohalise numbriga ja kindlasti mitte lühiajaline, eelkõige maailmamajandusest tingituna.

Minu soovitus on ettevõtjatele küll kärpida kohe kulusid, ka tööjõukulusid ja viia töötajate arv selliseks, mille puhul oleks lootus, et ettevõte jääb ellu. Olukord on väga karm.

Kas sa praegu ei sae oksa, millel istud? Kui kõik ettevõtted sinu soovituse järgi käituvad, väheneb kohe inimeste ostujõud ja te kannatate. Sinu ärihuvid on ju peamiselt siin siseturul – Tallinna Kaubamaja, Liviko, Balbiino?

Eks kõik kannatavad ja kannatame meie ka, aga kõigi jaoks on ikka oluline, et Eesti majandus jääks ellu ja totaalset kollapsit ei tekiks. Siis võidavad ikka kõik. Mina vaatan seda pilti küll laiemalt, mitte meie siseturu ettevõtete äriedu kaudu.

See on tähtsam, et Eesti majandus jääks ellu. Sellepärast peaks valitsus olema meetmetega aktiivne ja ka vaatama, et valitsusel endal oleks raha. Ilmselt oleks valitsusel mõistlik raha turgudelt laenata riigieelarve mahus. Tänased summad, mida laenatakse, on maru-maru väiksed, nendest kindlasti ei jagu, ja siis, kui teised suured riigid hakkavad laenama raha turgudelt, ei viitsi enam keegi Eesti muredega tegeleda. Nii et tegelikult tasuks valitsusel palgata keegi. Ma ei tea, võtku Ardo Hansson nõustama ja tehku lepingud ära.

Ardo Hansson on seni olnud laenamise suhtes kriitiline, aga sa usud, et ta selles rollis täidab ülesande ära?

Keegi kindlasti täidab. Pole neid mehi siin Eestis palju võtta, kellel on rahvusvaheliselt tugev kogemus finantsturgudel ja temal kindlasti on see olemas. Neid mehi ja firmasid on veel, aga riigil peaks olema valmisolek, sest maksulaekumised aprillikuust nii-öelda lõpevad ära. Maksuameti peadirektor on seda ka öelnud, et me näeme väga traagilisi numbreid nende laekumise osas.

Pärast kriisi saab olema teistsugune olukord. Rohkem väärtustatakse ettevõtteid, kes loovad silmaga mingit väärtust. Selline heaoluühiskonna teema läheb tahaplaanile, et arutada siin neljapäevast töönädalat ja muid selliseid futu-plaane. Pigem tasuks arutada kuuepäevast töönädalat, et tõsta riigi sisemajanduse kogutoodangut.

Mis on need asjad, mida sa ise ettevõtjana igpäevaselt oma firmade või majanduse kohta jälgid, et otsuseid teha? Otsustama peab kiiresti, aga kuidas need otsused teha nii, et nad oleks võimalikult õiged?

Tasub jälgida ikka seda, mis toimub maailmas ja Euroopas, see on strateegiline trend. Euroopa suuremad majandused on pandud lukku, nad on välja lülitatud, ja see käivitamine ei ole nii nagu elektrilambi põlemapanek. Sellel on väga suur pikaajaline mõju.

Eestis iga ettevõte ise teab oma lepinguid ja asju. Tegelikult isegi kui sul on suveks mingid lepingud, siis suure tõenäosusega need ei realiseeru. Täna veel on ettevõtetel raha, et elada, natuke seda rasva on, aga seda rasva jagub enamikule ettevõtetele võib-olla kuuks-kaheks. See kõige sügavam kriis saabub suvel.

Töötus, mis on natuke alla seitsme protsendi, läheb meil ikka sügiseks kindlasti kahekohaliseks numbriks.

Töökohtadest tasub inimestel kinni hoida ja töötajatel asub mõelda, et mida ma saaksin teha paremini ettevõtte jaoks ja rohkem pingutada, et siis jääb ettevõte ellu ja siis on ka töökohad.

Ühelt poolt on praegu ootus või lootus, et asjad muutuvad kiiresti, aga suvel võib tekkida lootusetuse tunne.

Kõige valem on see, kui ettevõtja praegu loodab, et see on lühiajaline. See on strateegiliselt vale mõtlemine. See ei ole lühiajaline. Kui sa arvad, et see on lühiajaline ja teed kõik oma prognoosid lootes, et asi läheb paremaks ja kulusid ei kärbi, ja siis asi paremaks ei lähe, siis oledki – rahavoog negatiivne, reserve pole, siis on ju teada, mis juhtub. Riigi abi tuleb täpselt siis, kui kadunukest sängitatakse mulda, mitte varem.

Kas te enda grupi ettevõttes olete kuidagi juhtimist ümber korraldanud või midagi teisiti teinud?

Kaubamaja kontsernis on kriisikomitee, mis käib koos ja arutab võimalusi. Meil on valitsuse otsusega osad ärid suletud ja seal on olnud töötajaid ja igasugu probleeme. Eks me neid erakorralisi asju iga nädal arutame ja peame üle interneti koosolekuid. Tuleb operatiivselt otsustada, võidumees on see, kes teeb kiirelt ja resoluutselt ebapopulaarsed otsused ära.

Tallinna Kaubamaja rõõmustab ikkagi sel aastal aktsionäre dividendiga. Kas see mõte käis ka peast läbi, nagu siin mõnel teisel ettevõttel on olnud, et ei saa tänavu dividendi välja maksta?

Arutasime oma likviidsust, võimekust ja tulevikuprognoose ja otsustasime, et saame selle otsuse ellu viia, mis me oleme aktsionäridele lubanud. Ikka kaalusime, aga nägime, et saame hakkama.

Jüri Käo oli eelmise aasta Rikaste TOPis 69. kohal 47,9 miljoni euroseks hinnatud ettevõtlusvaraga. Ta on valdusfirma NG Investeeringud üks osanikke. Käo ettevõttele Gotfried kuulub veerand NG Kapital OÜst, millele omakorda kuulub 68,75% NG Investeeringud OÜst.

Artikli allikas: Äripäev

Ettevõtete Kriisiabikeskus
info@kriisiabkieskus.ee
www.kriisiabikeskus.ee

 

UUDISED & ARTIKLID

Soovid meid toetada?

Kui oled TELIA võrgus, siis saad meile teha toetuskõne telefonil 900 70 23.
Helistades sellele numbrile toetad meie tegevust 5 euroga.

Tee palun Sulle sobivas suurses ülekanne meie kontole LHV pangas
EE397700771004734517
Selgitusse märgi "Toetan eesti ettevõtjate kriisiabi"
Saaja: MTÜ Eesti Ettevõtete Kriisiabi

TÄNAME!