Adrian Bachmann – majandus pärast koroonakriisi – surm, taastusravi või ümbersünd?
Foto: www.tavid.ee
Oleme sisenenud kriisi, millelaadset seni pole nähtud.
Maailmamajandus ei olnud terve juba enne, kui COVID-19 selle hospitaliseeris. Planeedi rikkuste loomise ja ümberjaotamise süsteem on põdenud aastakümneid üha süvenevat haigust. Patsient sonib ning näib olevat deliiriumis, suutmata mõista oma teguviisi mõistusevastasust. 2008-2009 finantskriisi tohterdamiseks manustatud triljonid kujutasid endast väga kulukat ravimeetodit, mis täideti valediagnoosi alusel.
Panganduskontsernidele kingiti uus raha, millega tasuda vanad võlad. Menetlus oli küll lihtne, ent üksnes forsseeris rikkuse ja võimu seninägematut hüpertrofeerumist finantssektori suunal. Reaalsuses ei lahendatud möödunud kümnendil aga ühtegi maailmamajanduse süvaprobleemi, lükates sisulised lahendused ootama järgmist globaalset kriisi, mis saabus ootuspäraselt kõige ootamatumal kujul, nagu kataklüsmidele kombeks.
Oluline on meeles pidada, et lahti rulluv kriis erineb eelnenutest põhimõtteliselt mitte üksnes kvantitatiivselt, vaid kvalitatiivselt. Kui 1987 ning 2007-2008 aset leidnud turulangused kujutasid endast puhtal kujul rahasüsteemi tõrkeid, mida oli võimalik korrigeerida rahanduspoliitiliste meetmetega, siis käesoleva kriisi allikas on reaalse füüsilise majandusringluse seiskumine nii tarne kui tarbimise poolel ning seda pole ainuüksi finantspoliitiliste meetmetega võimalik taaskäivitada. Keskpangad ja kommertspangad saavad finantspüramiidi kokkuvarisemist vältida erakorraliste krediidiliinide avamisega, ent seda üksnes senikaua, kuni lõppevad otsa seiskunud majandusmootori poolt toodetud varud.
Kupüüre saab trükkida ning krediidiraha luua nupuvajutusega, ent sellise menetlusega ei saa tekitada reaalset tarbimisväärtust hüviste näol, mis rahale katte loob. Ning kui 90% maailma reservvaluutadest on tänaseni loodud lääneriikide pankurite nupuvajutuste armust, siis reaalne toodang, mis maailma rahamassile katteväärtuse annab, toodetakse tarbekaupadena Aasias, toorainena aga Venemaal, Austraalias, Brasiilias, Lähis-Ida naftaväljadel ning arengumaades.
Pärast laovarude ammendumist seisab maailm paratamatult valiku ees: kas taastada normaalne majandusringlus ja elukorraldus või olla tunnistajaks tootmiskomplekside lagunemisele ja kompetentside kadumisele. Lõppastmes aga hüperinflatsioonile ning sotsiaalsete rahutuste puhkemisele. Süsteemide taastamine võtab teadupärast kordades rohkem aega kui nende lagunemine ning aastaga koost hargnenud tootmisfunktsioonide taastamine võib võtta aastaid kui mitte aastakümneid.
Globaliseerunud maailmamajanduse ning sellele rajatud ülemaailmsete rahaturgude Achilleuse kand seisneb selles, et planeedi lisaväärtuse loomise võime (millele krediidiraha poolt paisutatud finantsturud lõppastmes siiski tuginevad) kasvab proportsionaalselt tööjaotuse keerukuse kasvuga.
Tööjaotuse komplekssuse kasv ei kasvata aga üksnes lisaväärtuse loomise võimet (mis võimaldab üha keerukamate hüviste tootmist), vaid ka süsteemi tundlikkust kapitali, tehnoloogiate, tootmissisendite ning hüviste ringluse häirete suhtes.
Koroonaparalüüs on ajaloos aga esimene praktiline eksperiment, mis näitab kätte globaliseerunud tarneahelatest sõltuvate regioonide ja riikide reaalse materiaalse iseseisvuse puudumise.
Selle ilmsiks saamine saab mõjutama olulisel määral riikide arusaamist oma haavatavusest ning mängib trumbid kätte nendele riikidele, mis on tööstuspoliitika prioriteediks võtnud lokaalse tootmise subsideerimise ka juhul, kui see on majanduslikult ebarentaabel.
Seega… mis saab edasi?
Kas koroonakarantiinis halvatud globaalne majandussüsteem sureb välja (vähemasti senisel kujul), taastub või teeb läbi metamorfoosi? Need küsimused puudutavad kõiki planeedi 7,7 miljardit elanikku Chittagongi laevalõhkujast New Yorgi investeerimispankurini. Pretsedenditust olukorrast hõlmatud inimeste, riikide, pankade ja ettevõtete loendamatu arv seninägematute asjaolude tervikus muudab igasuguse geoökonoomilise prognoosi keerulisemaks kui kunagi varem. Küsimusi on oluliselt rohkem kui vastuseid ning vastuste pakkumine pikemal ajalisel teljel vähegi suurema selgusega ei sobitu hetkel ühtegi mudelisse, kuna puudub empiiriline baas, millele stsenaariume ehitada. Mõned tagajärjed lubavad ennast siiski vähemasti võimalustena aimata.
Võtmeteguriks, mis otsustab, kas maailmamajandus liigub seninägematu depressiooni või taastumise kursil, saab see, kui kiiresti teadvustatakse, et normaalse elukorralduse taastamine on möödapääsmatu, ning pikemas perspektiivis see, millal jõuab otsustajateni arusaam sellest, mis on globaalse majandussüsteemi “normaalsuses” olnud pikemat aega ebanormaalset.
Tendentsid, mis ei saa jätkuda, peavad lõppema. Paratamatult. Valikud kuuluvad meile. Tagajärjed samuti.
Ettevõtete Kriisiabikeskus
info@kriisiabkieskus.ee
www.kriisiabikeskus.ee
Sulle meeldib see, mida me teeme? Tule meie TOETAJAKS
Loe ka neid uudiseid
UUDISED & ARTIKLID
Eesti Pank: suurim kukkumine ühirahapiirkonna ajaloos
...
Indrek Saul: kolm lihtsat tegevust, mis aitavad kriisi ajal ettevõtet edukalt juhtida
...
Toomas Luman: riik on andnud ettevõtjatele liiga optimistlikke signaale
...
Palgavaidlused kasvavad mais ja juunis
...
Eriolukorra leevendamine ei tähenda kriisi lõppu
...
TASUTA seminar – kuidas kaugtööst maksimaalselt kasu saada
...
Ivo Suursoo – kriisi järel ähvardab Eesti arengut kolm lõksu
...
TASUTA kaugtöö korraldamise kriisiseminari materjalid (video)
...
TASUTA seminar kuidas kriisi ajal ärikasvu strateegiat ellu viia (video)
...
Raul Eamets – me näeme pankrottide lainet
...
Riik ei soovi hotelle ja restorane opereerida
...
TASUTA kaugtöö korraldamise kriisiseminar
...
TASUTA e-maili turunduse kriisiseminari materjalid
...
TASUTA ärimudelite arendamise kriisiseminari materjalid
...
TELIA avas toetusliini Ettevõtete Kriisiabikeskuse jaoks
...
Andrus Hiiepuu – varasema äri juurde me pärast kriisi enam ei naase
...
Aivar Kokk – riik ei suuda väga pikalt 70-protsendist palgahüvitist maksta
...
Tööstusettevõtete tööshoidmisest sõltub Eesti majanduse käekäik
...
Jüri Käo – riigi abi jõuab ettevõtjani siis, kui kadunukest mulda sängitatakse
...
TASUTA e-maili turunduse kriisiseminar
...
TASUTA ärimudelite arendamise kriisiseminar
...
Personalivaldkonna kriisiabi veebiseminar ettevõtjaile
...
350 ettevõtja hinnang: olukord on halb, ent mitte lootusetu
...
Kuidas e-äri kiirelt käima panna
...
COOP eesti juhatuse esiimees Alo Ivask – võitjad on kiiremad kohanejad
...
Toeta Saaremaad
...
Tippjuht Meelis Milderi 10 õppetundi kogetud kriisidest
...
Robert Pajussaar – virtuaalse suhtluseta ei saa
...
Erkki Markus – Jäta raha omadele
...
Marje Josing värskest uuringust: ajalooliselt on majanduses unikaalne situatsioon
...
TASUTA personalivaldkonna kriisiabi veebiseminar ettevõtjaile
...
Lõppenud nädalal omandas töötu staatuse 2377 inimest
...
Ettevõtjate Kriisiabikeskuse korraldatud e-turunduse veebiseminarist võtavad osa sajad ettevõtjad
...
MES nõukogu kinnitas maaettevõtjatele suunatud toetusmeetmete tingimused
...
Töötukassa infoveebinar on nüüd järelvaadatav
...
Atonen: riigi eesmärk ei saa olla kriisi ajal kellegi äriedu ülevalhoidmine
...
EEKRI tasuta e-turunduse veebiseminar – Priit Kallas
...
Töötasu hüvitis jõuab esimese enam kui 1000 töötajani
...
Ettevõtjate Kriisiabikeskus ja PARE käivitavad veebiseminarid ettevõtjaile
...
TASUTA veebiturunduse abi ettevõtjaile
...
Töötukassa: möödunud nädalal võeti töötuna arvele 3342 inimest
...
Mitusada eestimaist treenerit võib jääda töötuks
...
Töötukassa alustab töötasu hüvitise taotluste vastuvõtmisega 6. aprillil
...
Portaal Puhka Eestis jagab turismiettevõtjaile kriisinõu
...
Koondamislaine kogub tuure: nädalaga 15 kollektiivse koondamise teadet
...
Jüri Käo: kriis tuleb pikk ja sügav
...
PRFoodsi juht Indrek Kasela: Saaremaa vajab kindlasti lisatoetust
...
EVEA: Kredexi erakorralised tugimeetmed narritavad väikeettevõtjat, vaja on mikrokrediiti ja tagastamatut abi
...
ERITEADE: Valitsus otsustas ettevõtted sulgeda
...
Kuidas on kriisiajal käinud talunike käsi – Võrumaa Talupidajate Liidu juhatuse esimees Kermo Rannamäe
...
Ehemaitse.ee portaal loob väiketootjaile e-tellimuskeskkonna
...
KredEx alustab reaalsete abimeetmete elluviimist 1. aprilli hommikul toimuva live webinariga
...
Rahatarkuse koolitaja Jaak Roosaare: vabalanguses ettevõtted peaks riiki suuremalt survestama
...
Fundwise ning Eesti Ettevõtjate Kriisiabikeskus alustasid koostööd
...
MES tuleb maaettevõtjale raskel ajal appi
...
Eesti ettevõtete hetkeolukord kaardistatud
...
Riigi abimeetmed turismisektorit koondamislainest ei päästa
...
Lepik: riik peab kiiresti laenama 7-10 miljardit
...
Uuring: 63% ettevõtete tegevus peatub
...
Eesti Ettevõtete Kriisiabikeskus ning PARE alustasid koostööd
...
Hätta sattunud väikesed ettevõtjad jäävad abist ilma
...
Eamets: praegu on alles majanduskriisi esimene laine
...
Akkadian pani kokku kriisikommunikatsiooni abimaterjalid ettevõtetele
...
Komisjon andis vabamad käed kriisis riigiabi andmiseks
...
Loodi abikeskkond ettevõtetele
...
Ettevõtjate probleemid jõuavad uue platvormi kaudu riigini
...
Soovid meid toetada?
Kui oled TELIA võrgus, siis saad meile teha toetuskõne telefonil 900 70 23.
Helistades sellele numbrile toetad meie tegevust 5 euroga.
Tee palun Sulle sobivas suurses ülekanne meie kontole LHV pangas
EE397700771004734517
Selgitusse märgi "Toetan eesti ettevõtjate kriisiabi"
Saaja: MTÜ Eesti Ettevõtete Kriisiabi
TÄNAME!