Eriolukorra leevendamine ei tähenda kriisi lõppu

Foto: Ettevõtete Kriisiabikeskus



Viiruse massiline levik võibki olla kontrolli all ja piiranguid saab leevendada, kuid mulje kriisi peatsest lõppemisest on petlik – valusad majanduslikud tagajärjed pole veel kõigi inimesteni jõudnud ja suur depressioon on pigem ees kui möödas.

 

Säästudeta inimene loodab riigile

Pangandusinimesed on viimastel nädalatel oma prognoosides kasutusele võtnud melanhoolsemad toonid kui varem.

Swedbanki vanemökonomisti Liis Elmiku sõnul on siiani palgatulu oluliselt vähenenud vaid otseselt liikumispiirangute tõttu kannatanud majutuses, toitlustuses ja meelelahutuses. Tööpuuduse suurenemine, palgakasvu pidurdumine ja ebakindluse kasv hakkavad lisaks turismile ja meelelahutusele mõjutama aga märksa laiemat ringi majandusharusid. “Kuna sääste on eraisikutel vähe, tuleb sissetulekute olulisel vähenemisel või kadumisel loota riigi abile,” märkis ta.

“Lisaks aeglaselt taanduvale hirmule viiruse ees on paljud inimesed kaotanud oma sissetuleku ja säästud. Seetõttu võtab kriisieelse kogunõudluse taastamine aastaid, mitte kuid,” kirjeldas lähiaja väljavaateid SEB panga majandusanalüütik Mihkel Nestor.

“Isegi juhul, kui valitsuste abimeetmed suudavad suurema osa muidu vältimatutest pankrottidest ära hoida, ei taastu nõudlus päevapealt,” hindas ta. Nestor märkis, et majanduse kiire taastumine näib endiselt rohkem kui ebatõenäoline.

Ka konjunktuuriinstituudi juht Marje Josing ei näe niipea saabumas heade uudiste aega. “Viiruse käitumine sunnib inimestele peale uusi käitumisnorme ja tarbimine on paljude inimeste jaoks praegu rohkem hädatarvilik kohustus kui lõbu,” lausus ta. “Turism ja meelelahutus saavad õitseda siis, kui inimene tunneb ennast turvaliselt. Lähima aasta jooksul ilmselt seda turvalisust päris ei tule, ja lootus, et eriolukorra lõppedes oleme kiiresti tagasi COVID-19 eelses ajas, kahjuks ei täitu.”


Kaubanduse avamine leevendab, aga ei päästa

Eestis on arutatud, kas oleks aeg avada kaubanduskeskused ja mõned teenindusvaldkonnad ning võimaldada inimestel 2+2 reegli järgi ja kaitsevahendeid kasutades tarbimist elavdada. Inimeste enesetundele võib see mõne positiivse noodi lisada, aga majanduskriisi see kuigivõrd ei leevenda.

“Siseriikliku kaubanduse ja teenuste avamine on vaid osa majandusest,” ütles Josing. “Palju tähtsam on see, kuidas taastub majandus meile olulistes ekspordiriikides ja kuidas läheb tööstusel lähema poolaasta jooksul. Praegu on tööstusettevõtete prognoosid üpris pessimistlikud ja majandususaldus Euroopas tegi viimase kuuga läbi rekordilise kukkumise.”

Eesti suurima, Ülemiste kaubanduskeskuse juhi Guido Pär­nit­sa sõnul võiks piirangute lõdvendamine olla pigem aktiivsem kui konservatiivsem ning see peaks toimuma selge plaani alusel.

“Kui jätta välja suured massiüritused ning riikidevaheline reisimine, võiks enamik piiranguid olla leevendatud jaanipäevaks,” ütles ta. “Antud olukorras soovib valitsus teha plaane väga agiilselt (paindlikult, kiirelt kohandatavalt – toim) ning sellised üleöö avaldatud teated ei ole kindlasti majanduse ja läbi selle ka kogu ühiskonna huvides. Teadmatus süvendab inimestes hirme ja ebakindlust ning kindlasti mõjutab see inimeste harjumusi tarbimise osas laiemalt.”

Pärnitsa sõnul võib arvata, et sisetarbimine taastub kiiremini kui turismisektor, mille puhul on takistusi veelgi rohkem.

“Optimistlikult vaadates võiks üheskoos pingutades kõige suurematest raskustest välja tulemiseks kuluda kuus kuud – aastalõpp ning jõulud on kaubanduses tõehetk,” lausus Pärnits. “Kui aasta lõpuni koos pingutades üle elada, siis järgmisel aastal on tõenäoliselt juba kergem.”

 

 


Ettevõtete Kriisiabikeskus
info@kriisiabkieskus.ee
www.kriisiabikeskus.ee


 

Sulle meeldib see, mida me teeme? Tule meie TOETAJAKS

UUDISED & ARTIKLID

Soovid meid toetada?

Kui oled TELIA võrgus, siis saad meile teha toetuskõne telefonil 900 70 23.
Helistades sellele numbrile toetad meie tegevust 5 euroga.

Tee palun Sulle sobivas suurses ülekanne meie kontole LHV pangas
EE397700771004734517
Selgitusse märgi "Toetan eesti ettevõtjate kriisiabi"
Saaja: MTÜ Eesti Ettevõtete Kriisiabi

TÄNAME!