350 ettevõtja hinnang: olukord on halb, ent mitte lootusetu

Foto:  Kriisiabikeskus


Olukord on 350 Äripäeva poolt läbviidud küsitluses osalenud ettevõtjate hinnangul koroonaviiruse mõjude kohta küll halb, ent ei lootusetu. Küsitluses osalenud ettevõtete seas ei olnud koondamiseks veel enamasti läinud. Kümnendik vastanuist hindas olukorra siiski katastroofiliseks.

Kriisi ravimina otsivad ettevõtjad intensiivsemalt ning proaktiivsemalt endale tööd, kulud ja rahavoog on luubi all ning jälgitakse rohkem, kellega tehinguid tehakse.

Kümnendik 350 vastanuist märkis, et tegemist on siiski katastroofilise olukorraga: nende seas meelelahutus- ja iluteenuste, turismi, ürituste korraldamise ning hambaravi ettevõtted. “Muuta ei ole midagi, ettevõte lihtsalt seisab,” tõdes üks külalistemaja. Üks väikeettevõtja nentis, et midagi muud teha pole kui uksed kinni panna ning tegevus lõpetada.

Samas on eestlased võrreldes soomlastega selgelt vähem katastroofiusku. Soomes Kauppalehti hiljuti tehtud analoogses küsitluses vastas 36% vastanuist, et olukord on katastroofiline.

Pikaajalise kogemusega reisikorraldusfirma juht lausus, et lootust on, et esimesed reisid võiksid väljuda umbes juuli keskpaigast. “Juuni lõpuni on kõik reisid tühistatud. Ja pärast tühistamist peame 14 päeva jooksul 100% klientidele tagasimaksed sooritama, olenemata sellest, et lennufirmad ja kohalikud partnerid meile selle aja jooksul mingeid ettemakseid ei tagasta.”

Kuidas on koroonakriis Teie ettevõtet mõjutanud?

Õmblusfirma Club Fashion juht Kaido Peiker sõnas, et praegu jagub ettevõttel tööd aprilli lõpuni, kuid mis pärast seda saab, ei tea. “Päevasärkide tootmine sõltub turu nõudlusest. Praegu on päevasärk üks tagumisi tooteid, mida kliendid ostma ruttavad,” sõnas ta. Selleks, et töötajatel ikka töö säiliks, pöördus ta hiljuti riigi poole, kas oleks vähegi abi vaja näiteks kaitsevahendite või muu õmblustöö tegemisel.

Ta lisas, et praeguses olukorras võiks riik hangetel eelistada eestimaiseid rõivatootjaid, kes oleksid ise kohapealsed tootjad, mitte vahendajad odava tööjõuga riikidest tehtud kaubale. “Ainult sellise riigipoolse abiga oleks võimalik näiteks päevasärke tootvaid ettevõtteid riigil toetada.”

Peiker lisas, et kui tervisekriisi järgselt ellu jäävad, siis tuleb olla valmis määramata ajaks töötama minimaalsete kuludega ilma investeeringutele mõtlemata. “Me ei tea, mil moel maailm muutub, mida tulevikus riikide majanduspoliitilised otsused võimaldavad või välistavad. Me ei tea, kui palju töötajaid meie firmasse alles jääb ja kui on lahkujaid, kas vooluliini õnnestub oskustöölistega mehitada, sest pooleldi komplekteeritud liin ei ole elujõuline.”

Toitlustusettevõtja, kes hindas olukorda katastroofiliseks, tõi näiteid, mida on sellise olukorra puhul pidanud tegema: teavitanud töötajaid ning koostööpartnereid kriisist tulenevatest mõjudest ja tagajärgedest, püüdnud säilitada töötajatele minimaalsed sissetulekud perioodiks, kui pole neile tööd pakkuda ning käive on null.

Samuti on nad ajatanud hankijate võlad, et ei tekiks juurde viiviseid ja inkassofirmade nõudeid ning vähendanud teenusteosutajate nõudeid. “Kokkuvõtvalt püüame säilitada oma töötajate esmase toimetuleku ja edaspidi hankijate nõuete tasumise ning seejärel ettevõtete mitte pankrotistumise.”

Seni on palkade kärpimine olnud märksa levinum kui koondamisotsuse tegemine. Koondamisteed on läinud iga seitsmes vastanuist, palku on kärpinud vähem kui 40% ettevõtjatest. Palku on vastanutest kärpinud enamasti alla 30% ehk vähem kui on vaja töötukassalt abi saamiseks. Ligi viiendik ettevõtjatest märkis, et mõlemad otsused võivad aga peagi ees oodata. Töökoormuse vähendamist toovad välja pigem vähesed, kuid ka neid leidub: kellel lühendati töönädal nelja päeva pikkuseks, kellel ühepäevaseks.

Juhul kui olete palkasid kärpinud, siis kui suures mahus?

Leidub ka neid, kes ujuvad vastuvoolu. Betoontooteid valmistav Ikodor on hakanud kriisi olukorras hoopis tööjõudu juurde palkama. Ettevõtte juht Jüri Truus lausus, et praegu on selle jaoks soodne olukord, kuna nüüdseks on juba ka inimesi, kelle seast valida. Osaliselt on tegemist sundolukorraga, kuna osa senistest töötajatest on jäänud haiguslehele või palgata puhkusele. Värbamine seni veel väga edukas pole olnud, kuid üks niinimetatud kalevipoeg õnnestus juba leida, kes ei saanud enam Soome vahet pendeldada. Paar inimest tuleb veel üles otsida, märkis Truus.

Alkoholitootja Liviko juht Janek Kalvi märkis, et kui seni on nad pidanud palku kärpima, siis kulude ning töötasude vähendamist hindavad nad praegu pigem kui ajutist meedet. “Otsustame jooksvalt ning lähtuvalt vajadusest, millal ja kas naasta endiste kulutasemete juurde. Pigem peame reaalseks majandussurutise kestvuseks 12 kuu pikkust perioodi. Turgu võtta saab aga alati ning eriti just kriisid ongi turu võtmise aeg,” sõnas ta.

Loe pikemalt Äripäeva veebist.

Ettevõtete Kriisiabikeskus
info@kriisiabkieskus.ee
www.kriisiabikeskus.ee

UUDISED & ARTIKLID

Soovid meid toetada?

Kui oled TELIA võrgus, siis saad meile teha toetuskõne telefonil 900 70 23.
Helistades sellele numbrile toetad meie tegevust 5 euroga.

Tee palun Sulle sobivas suurses ülekanne meie kontole LHV pangas
EE397700771004734517
Selgitusse märgi "Toetan eesti ettevõtjate kriisiabi"
Saaja: MTÜ Eesti Ettevõtete Kriisiabi

TÄNAME!